Raamat, mis tegi kogu raamatute maailma teistsuguseks, oli William Faulkneri “Hälin ja raev”, nii nagu ta kunagi ilmus selles “Varamu” valges sarjas. Ma olin lugenud kõiki neid poisteraamatud – “Kolme musketäri” ja “Kalle Blomkvisti” – ja siis on järsku mingi selline asi, mis on täiesti teistmoodi, mis tõmbab põranda alt ära ja sa kukud nagu mingisse auku…
See oli raamat, mille alusel ma valisin kunagi elukutse ja läksin õppima inglise filoloogiat.
Hilisem, ütleme, et nii lugemis- kui ka elukogemus on näidanud, et veenvalt on võimalik kirjutada nii vähem reljeefselt kui ka vähemreljeefsetel teemadel, aga too esmane ehmatus jääb ikkagi eluks ajaks alles.