Loodan, et see raamat ja need tuhat küsimust spordist pakuvad mõnusat ajaviidet nii asjatundjatele kui spordist ehk veidi kaugemal olijaile, nii lastele kui nende emadele-isadele ning miks mitte vanaemadele-vanaisadelegi. Nende tuhande küsimusega pidasin aga väga oluliseks ka teadasaamist – vastuses on reeglina püütud anda ka taustainfot ning üht-teist olulist lahti seletada.

Kõige toredam oleks hoopis, kui seegi küsimuste raamat huvi spordi vastu süvendaks. Mõtelda on mõnus – nagu sportigi teha!

Lembitu Kuuse

Kirjastuselt Petrone Print on ilmunud raamat „Minu Tšiili. Vahetusõpilase rõõmud ja rumalused”, mis räägib tol hetkel vaid 16aastase tüdruku õpilasvahetuse kogemusest kaugel Lõuna-Ameerikas. Raamatu autor Liisi Lõo on seni kõige noorem „Minu”-sarja kirjutaja, olles raamatu ilmumise ajal vaid 20aastane.

„Liisi raamat ei ole pelgalt Tšiili reisiraamat, vaid peaks olema huvitav lugemine noortele, kes plaanivad ise välismaale õppimaminekut, ning ka nende vanematele, kel on kindlasti palju küsimusi õpilasvahetuse kohta. Liisi on hea lugude jutustaja ning raamatudialoogid loovad vaheda pildi särtsakast Ladina-Ameerika elust ning inimestest,” ütleb raamatu kirjastaja Kairit Lillepärg.

Raamatu kohta loe lähemalt siit.

Iraagi ühe väärikama ja lugupeetuma perekonna liige Mayada al-´Askarī kasvas luksuses ja käis läbi kuninglikust soost isikutega. Kui 1968. aastal haaras võimu Saddam Husseini Ba´athi Partei, poleks Mayada osanud arvatagi, et salapolitsei võiks tema vastu huvi tunda. Siis aga jõudis kätte 1999. aasta õudne päev.

Jean P. Sasson Mayada, Iraagi tütar 19.99 € Lisa tellimusse

"Edukas noor advokaat Michael on teel tippu. Lennuka karjääri kõrvalt ei jää aega armastuseks ega ümbritsevate inimeste märkamiseks. Siis aga paiskab ootamatu sündmus kõik segi ja sunnib Michaelit oma elu üle järele mõtlema. Temast saab aguliadvokaat, kes annab nõu ühiskonna heidikuile Raamatu autor John Grisham on kuulus Ameerika jurist, kes loobus oma juurapraksisest kohe pärast oma esimese romaani ""Firma"" erakordset edu. Teatud mõttes tegeleb ta aga oma erialaga edasi, sest kõigil tema romaanidel on juriidiline tagapõhi."

John Grisham Aguliadvokaat 8.99 € Lisa tellimusse

Stingi vaimukalt ja huvitavalt kirjutatud memuaarid. “Murtud muusika” käsitleb edasipürgiva rokkari impulsiivset elu, mõjudes hea olustikukirjeldusena ühest nooblimast ajastust. Raamat pakub palju huvitavaid fakte ja teadmisi, muusika pole ainus Stingi huvitanud teema. Sting on suurepärane jutuvestja, oma raamatus on ta avameelne, siiras ja mõtlemapanev.

Sting Murtud muusika Hind 7.99 € Lisa tellimusse

Noorusesse kiindunud kultuuriruumis, mis on otsustanud vanadust maksku mis maksab vältida, tõstatab see raamat küsimuse, mis on Viagra ja kosmeetiliste operatsioonide ajastul unustatud. Miks on hea leppida vananemise kui loomuliku protsessiga, klammerdumata surmani nooruse ja selle naudingute külge?
Osho paneb meid mõtlema sellele, mida õieti tähendab saada mitte lihtsalt vanaks, vaid saada suureks. Nii suhete kui ka isiklike soovide täitmisega seoses tuletab ta meile meelde naudinguid, mida võib anda vaid tõeline küpsus. Ta toob välja inimese elu kümme peamist kasvu perioodi, alates koolieeliku enesekesksest universumist kuni tarkuse ja kaastunde õitselepuhkemiseni vanaduses.
Osho teoseid läbib punase niidina kelmikas huumor koos sügava kaastunde ja mõistmisega, kui lihtne on eksida kõrvale elu sügavamast tähendusest ja eesmärgist, milleks on õitseng oma isiklikus unikaalsuses ning küpsus koos pühitsemise ja elurõõmsa hoiakuga.

Osho on kahekümnenda sajandi üks tuntumaid ja provokatiivsemaid vaimseid õpetajaid. 1970. aastatel hakkasid tema vastu suurt huvi tundma Lääne noored, kes tahtsid õppida mediteerimist ja läbi teha transformatsiooni. Pärast Osho surma 1990. aastal on tema õpetuste mõju järjest suurenenud. Need jõuavad kõigi maade ja igas vanuses inimesteni, kes on vaimsete otsingute teel.

Osho Küpsus Hind 8.99 € Lisa tellimusse

Mai-Agate Väljataga on Eestis tuntud alternatiivravitsejast teadjanaine ja armastatud lektor-regressiooniterapeut. Raamatus „Sinu igavene elu. Reisid tulevikku ja minevikku” räägib Mai-Agate lugusid oma psühhoterapeudipraksisest, jagades nende kaudu kogemusi ja tõekspidamisi, kuidas elada oma elu tervelt, loovalt ja õnnelikult.

Regressiooniteraapia käigus rändab Mai n-ö ajareisidele koos inimestega, kes on tulnud tema juurde abi otsima, et oma probleemidele või tervisehäiretele põhjusi ja lahendusi leida. Üheskoos tajutakse, missugused kogemused varasemates eksistentsides võivad olla põhjustanud probleemide-tagajärgede jada käesolevas elus. Mai ütleb, et kui inimene teadvustab, mida tema hing on tulnud käesolevas elus siia maailma õppima ja mis on tema elu ülesanne, siis ta mõistab, et tema hinge eesmärk ongi elu-elult areneda ning ta kogeb rõõmsalt uusi katsumusi.

Ajarändurite nimed on raamatus muudetud ja reisidest on saanud lihtsad lood, milles võib end ära tunda igaüks, kel oma elus sarnaseid sõlmi harutada on tulnud. Küllap leidub neil reisidel mõttega kaasa rändajale avastusi ka iseeneses.

Mai-Agate ütleb: "Ärge lootke, et teise inimese eneseavastusreis võiks täielikult klappida teie omaga. Need lood võivad anda teile enda mõistmiseks üksnes raamid, peenema võrgustiku asetate kohale ise – oma tõe ja oma kogemuste valguses."

Mai-Agate Väljatagalt on varem ilmunud ka loengukogumik „Loomise õpetus” (Kirjastus Pilgrim, 2009).

Mai-Agate Väljataga Sinu igavene elu Hind 7.99 € Lisa tellimusse

Publitsistika raamat Kahenäoline Impressum on väike infosõja anatoomia («Двуликий «Импрессум», Анатомия маленькой информационной войны).
Raamat ilmus vene keeles ja on juba esile kutsunud suure huvi lugejate hulgas. Raamatus kirjeldatakse Venemaa infosõja meetmeid Eesti vastu, just nn “meediaklubi” “Impressum” tegevust.

Oleg Samorodni Kahenäoline Impressum Hind 8.99 € Lisa tellimusse

Anton Thor Helle juhtimisel tõlgitud ja üllitatud esimene eestikeelne piibel 1739. aastast. Tallinnas ilmunud "Piibli Ramatu" sõnaleidlik tõlge avaldas olulist mõju eesti kirjakeelele. Oma keeletarvituses on A.T.Helle toetunud Harjumaa murrakutele.

Mis on armastusromaan ehk naistekas?
Ilmselt kõik teavad, aga ma tahan ka teada kuidas tunda ära naistekat ning miks peetakse naistekate kirjutajaid alaväärtuslikeks kirjanikeks. Alustasin tõeotsingut vikist. Nii. Armastusromaani alažanrid on tänapäevane, ajalooline, sci-fi ja paranormaalne. Raamat keerleb peategelaste armastuse ümber ja lõpeb hästi, aga võib ka halvasti. Armastus võib olla heteroseksuaalne, aga ka samasoolised peategelased pole keelatud (ma ei tea ühtegi eestikeelset geiarmastusromaani). Peategelased (kes on loomulikult positiivsed) võivad tegeleda näiteks negatiivsete tegelaste karistamisega. Keelatud pole romaanis käsitleda vägistamist, koduvägivalda, sõltuvusi, puudeid. Nojah, lugege ise vikist. Seal on antud suht täpsed juhised kuidas armastusromaan ülesse ehitatakse, nii et ole mees või naine ja kirjuta ära. Mõned Barbara Cartland naistekad:

	Barbara Cartland Armasta mind kui meest 5.49 € Lisa tellimusse Mounteagle'i markiil on armastuserindel probleeme rohkem kui üks sinivereline jõuab kanda...
	Barbara Cartland Armastust ei saa varjata 3.99 € Lisa tellimusse Calvadale'i markii jalutab peolt koju, kui ühest majast tormab välja neiu, kelle on paljaks röövinud üks araabia šeik. Markii, kellel on parajasti käsil kuulujuttude uurimine valgete orjakaubanduse kohta Marokos, pakub abi ja nõustub Narda ...
	Barbara Cartland Ematiigri taltsustus 5.99 € Lisa tellimusse «Sa oled kõige ebaviisakam mees, keda ma eales kohanud olen!» Leivalõikamisnuga libises Malvina käest ja ta kattis oma näo. Ta püüdis toimunu õudusest mitte minestusse langeda. Üle kõige teadis Malvina, et ihkab olla vaba ja kõiges oma ...
	Barbara Cartland Hertsog leiab armastuse 5.99 € Lisa tellimusse Buckingtoni hertsog oli seltskonnas kõige nägusam aadlik ja nii kurikuulus, et kui ta päästis leedi Lynda uppumissurmast, nõudis tema kõrgeausus, et ta kõrgest soost noore kaunitariga abielluks. Kuid nende pulmaööl vandus leedi Lynda, et ...
	Barbara Cartland Pagemine 3.99 € Lisa tellimusse Kui Carita ema sureb, teatab tema võõrasisa oma kavatsusest naita ta vana ja julma lord Stilburyga. Neiu ainus võimalus on põgeneda. Pääsenud oma ratsu seljas põgenema, otsib ta kohta, kus ööbida. Ta näeb, kuidas üks võõras mees kukub ...
	Barbara Cartland Armastuse dünastia 3.99 € Lisa tellimusse Ottila Staverly arvab, et sureb nälga oma suures, kunagi uhkes kodus, mis on hoolitsemata, kuna pole raha. Tema isa, kuues baronet, on endast maha jätnud tohutu suured võlad ning ta vend püüab lõbutseda Londonis, lootes, et sõbrad toetavad ...
	Barbara Cartland Salasadam 5.99 € Lisa tellimusse Oma kodusaarelt Grenadalt ettemääratud abielu eest põgenedes tormab leedi Grania O'Kerry nende pereistanduse hõivanud kurikuulse piraadi komt Beaufort de Vence'i käte vahele. Kas ta on tõepoolest sarmikas härrasmees, kellena ta paistab, või ...
	Barbara Cartland Teisel pool tähti 2.95 € Lisa tellimusse Taskuformaadis ja pehmes köites raamat
	Barbara Cartland Markii võidab Daniela Brooke'i isa lord Arthur Seabrooke meelitatakse pettuse teel Pariisi kurtisaani Esmé Blanciga abiellu astuma. Lord sureb ja kasuema viib Daniela Baden-Badenisse, kus samal ajal peatub ka inglise päritolu Crowle'i markii. Kasuema püüab ...
	Barbara Cartland Šotimaa kutse Kui nende silmad kohtusid, värises Arina tundest, mida ta kunagi varem polnud kogenud. See näis tema sees paisuvat ja tal oli peaaegu võimatu hingata. «Ma võin eksida,» ütles markii hetke pärast, «aga mul on tunne, et sa armastad mind.» ...

Giulio Leoni "Mosaiikmõrvad" on kriminaalromaan, mille tegevus toimub Firenzes aastal 1300 ja kus detektiiviks on ... Dante Alighieri. Seesama Dante, kes kirjutas "Jumaliku komöödia". Tundub põnev. Dante on äsja valitud Firenze linna prelaadiks, kui pooleliolevast kirikust leitakse mosaiigimeistri laip. Ta asub mõrva uurima, jäljed viivad teadlaste rühmituseni, kes ennast "Kolmandaks taevaks" nimetab ja sinna see tegevus suububki. Detektiivi hallide ajurakkude liigutamise või kasvõi põnevate otsingute asemel peetakse pikki vaidlusi jumala ja armastuse teemadel. Kui ma tahan lugeda arutelusid jumala ja armastuse teemadel, võtan kätte mõne muu raamatu ega vali selleks kriminaalromaani. Tundub viimase aja trend, et krimkade tegevus toimub kauges mineviku ja kus uurimist viib läbi mõni põnev ajalooline tegelane. Kui lisaks krimižanri kohustuslikule osale kaasnevad sellega ka uued teadmised ajaloo kohta või on tegu lihtsalt hästi kirjutatud põnevikuga, siis miks mitte. "Mosaiikmõrvad" oli minu jaoks suurema osa ajast lihtsalt igav. Põnevust ja seiklusi oli kõvasti vähem kui Lindsey Davise Didius Falco juhtumustes ning ajastust ja tollasest riigist ei saanud pooltki nii palju teada kui Jason Goodwini Yasimi raamatutest.

Giulio Leoni Mosaiikmõrvad 5.05 € Lisa tellimusse Firenze, juuni 1300. Peaaegu valmis mosaiigi kõrvalt leitakse kunstniku laip, nägu kaetud kustutamata lubjaga. Dante Aligheri, värskelt ametisse nimetatud linna prelaat, asub uurima oma esimest juhtumit. Peagi leiab ta end aga keset salapäraseid ...

Ameerika Kriminaalkirjanike Assotsiatsiooni (MWA) esimene naispresident (1950) ning 33. suurmeister (1990) Helen McCloy (1904-1994) on Eestis üpris tundmatu autor. Eks ta ole parajalt unustatud tänapäeval Ameerikaski. Aga kriminaalkirjanduse huvilised siiski teavad tema detektiivi Basil Willingit ja selle kiindumust psühholoogiasse, mille abil ta mõrvalugusid lahendab.
 
Teatakse veel, et McCloy oli abielus kriminaalkirjanik Brett Halliday’ga, kelle tuntuim detektiiv on Mike Shayne. Halliday oli üks MWA asutajaist 1945. aastal ning hiljem lõid nad koos McCloy’ga oma kirjastuse ja kirjandusagentuuri. 1954. aastal sai abielupaar oma kirjanduskriitiliste kirjutiste eest ka MWA Edgari-auhinna.
 
Kuigi McCloy üks tuntumaid romaane «Kaks kolmandikku vaimu» on ilmunud nõukogude ajal legendaarses «Mirabilia» sarjas, ei ole sellele siiski 1990. aastail ega hiljemgi lisandunud uusi tõlkeid. Ometi pidanuks ilmumine «Mirabilias» andma uue aja alguses just selle kindluse, et autori nimi on piisavalt tuntud, et võiks suurema riskita teda avaldada võtta.

Helen McCloy Kaks kolmandikku vaimu 1.99 € Lisa tellimusse Ameerika kirjaniku Helen McCloy (sünd. 1904) kriminaalromaan kirjandus- ja kirjastusringkondadest. Põnevalt ja ühtlasi peene irooniaga näitab ta kirjandusliku edu saavutamise telgitaguseid.

Andres Ehin on Tšuktši muinasjuttude põhjal ümber jutustanud kolmteist lugu. Igasugu kollid, nõiad ja libainimesed. Libanaised, kes mehi sõid ja mehed, kes oma naisi ära süüa lasta tahtsid. Koll, kellele vai suhu rammiti ja sinna kuni kevadeni solki valati, figureeris toona vist isegi unenägudes. Kaljo Põllu illustratsioonid annavad vaid fantaasiale hoogu juurde.

Sügelisnõial olnud sada elukoda. Kojad seisnud täpselt maa ja taeva piiril. Sügelisnõid ise olnud juba ammust aega oma magamus siruli. Pole suutnud end ise liigutadagi. Ta ihu olnud üleni kärnas. Tema suu ja kurk, tema käed ja jalad, tema huuled ja silmad, tema tallad ja küünealused - kõik olnud sügelistega kaetud. Ainult naine nihutanud teda magamus vahetevahel ühest paigast teise.

Unesnõiduja 1.60 € Lisa tellimusse Taskuformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Muinaslugusid kogu maailmast. Aasia kauges kirdenurgas asub Tšuktšimaa. Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani vahele kiilutud poolsaarel pole pakased nii käredad kui Ida-Siberi sisemail, aga väga ...

Kui meeleolu on allpool nulli ja masendus kipub ligi, on kõige õigem leida omale mõni Hea Tuju Raamat. Gerald Durrell on alati kindla peale minek, aga ka mõni lasteraamat, nagu Vahtramäe Emil või Röövel Hotzenplotz või Karupoeg Puhh või Härra Huu. Noppeid raamatust:

- Härra Huud oleks võinud tuletikuga pikali lükata, nii vapustatud oli ta.
- Ega admiral Õllekõht vett ei joonud, aga selle vaatamine andis talle jõudu õlut oodata.
- Eluilmaski ei eksi ta seda enam jooma. Pigem lõikab ta või endal küüsi. Pigem läheb juuksuri juurde ja laseb juukseid lõigata. Või siiki mitte.
- See jutt istuks talle nagu nööpnõel juustu sisse.
- "Pealegi on meie arved, lisaks sellele, et nad on suurepärased, ka väga head, hiilgavad, toredad ja palju paremad kui kõigi meie konkurentide arved," laulis pangaametnik, nagu oleks ta telereklaam.
- Ta avas ja sulges suud, aga härra Huu hääl oli karavelliga Indiasse lennanud ja laulis parajasti hindude kontserdil.
- Päevad kulusid, aga härra Huu paikas neid, nagu oskas.
-Kuld hiilgab, aga mingit tõelist väärtust tal ei ole, mõtles härra Huu. See on vaid kokkulepe. Kui inimesed otsustaksid väärtuslikuks pidada põllukive ja hakkaksid koguma neid, visataks kuld minema ja seda vedeleks kõikjal. Mingit muud kasu kullast ei ole. Sellest ei saa ju midagi ehitada. Aga kivist saab.

	Hannu Mäkelä Härra Huu (1995) Härra Huu on pisut käpardlik võlur, kes seikleb argises maailmas sellest üsna omamoodi aru saades. Ta on tohutult rikas, ent ei suuda ealeski taibata raha mõtet, loomult üksildane, leiab ta siiski eriskummalisi sõpru.
	Hannu Mäkelä Härra Huu (1985) Käesolevaga on ühtede kaante vahele koondatud Hannu Mäkelä (s.1943), soome luuletaja, proosakirjaniku, «Otava» kirjastuse peatoimetaja kolm lasteraamatut. Autori lasteraamatud on mitmekihilised, kõige nooremad lugejad-kuulajad jälgivad ehk ...

"Seiklusjutte maalt ja merelt" on Eesti Riikliku Kirjastuse aastatel 1955–1962 avaldatud seiklus- ja fantastikaromaanide sari nooremale ja keskmisele koolieale.
 
Aastatel 1955–1962 ilmus sarjas kokku 55 välisautorite teost. Paljud ilmunud raamatutest olid eestikeelsed esmatrükid ning on hiljem korduvalt taasavaldatud. Raamatud trükiti peamiselt trükikojas "Ühiselu", mõned teosed ka trükikodades "Kommunist" (6 teost), "Punane Täht" (2 teost) ning Hans Heidemanni nimelises trükikojas Tartus (1 teos).
 
Trükiarvud olid üsna suured, harilikult 30 000–40 000. Väikseimate trükiarvudega on raamatud "Oikumeeni äärel" (15 000), "Saladuslik saar", "Maadeuurija ning meresõitja kaptenleitnant Golovnini elu ja ebatavalised seiklused", "Tom Sawyeri seiklused. Huckleberry Finni seiklused" (20 000) ning "Sannikovi maa" (25 000).

Sari "Seiklusjutte maalt ja merelt" (39 raamatut) 199 € Lisa tellimusse

Kui te ei saa öösiti hästi magada, siis teadke, et te pole ainuke – uneprobleeme esineb keskeltläbi igal viiendal inimesel. Unerohi pole aga kaugeltki mitte ainus lahendus.„Une käsiraamat” annab ülevaate võimalikest probleemidest ja nende lahendustest. Viimaste uuringute andmetele tuginev, juhtivate asjatundjate soovitusi sisaldav käsiraamat aitab teil oma uneprobleemide põhjustele jälile jõuda ning pakub praktilisi nõuandeid kosutava ööune saavutamiseks.Raamatuga on kaasas lõdvestumisjuhiste, rahustava muusika ja asjalike näpunäidetega CD.Dr Wilfred Pigeon on psühhiaatria abiprofessor Rochesteri ülikooli meditsiinikeskuses, kus ta juhatab ka une ja neurofüsioloogia uurimislaborit. Uurimistöö eest on talle autasusid omistanud Uneuuringute Selts ja Ameerika Unemeditsiini Akadeemia.Dr Michael J. Sateia on käesoleva raamatu toimetaja-konsultant ning Ameerika Unemeditsiini Akadeemia endine president. Ta on hetkel New Hampshire’s asuva Darmouthi meditsiinikooli juurde kuuluva nelja unehäirete keskuse direktor. Psühhiaatriaprofessorina on ta spetsialiseerunud unehäiretele, parasomniatele ja unetusele.

Keda neist peetakse kahekümnendal sajandil mõjukaimaks, kas Marie Curie’d, Bob Dylanit, Bill Gatesi või Martin Luther Kingi?

«Nemad tegid ajalugu» tutvustab sadat inimest – nimekatest teadlastest vaprate rahvajuhtide ja intellektuaalideni –, kelle täht särab möödunud sajandi ajaloos kõige kirkamalt, ning seab nad mõjukuse järgi ritta. Raamatus antakse kõigi saja inimese elust ülevaade ning asetatakse nende teod ja saavutused ajastu konteksti. Peale selle selgitatakse nii mitmekesiste elualade nagu kunst, teadus ja äri teedrajavaid ideid. Materjali elavdavad enam kui kakssada fotot, millel on tabatud ajalugu vorminud hetki. Sissekanded on jaotatud viie valdkonna järgi: poliitika ja riigijuhtimine; teadus ja tehnika; popkultuur ja kunst; äri ja kaubandus ning kirjandus ja filosoofia.

Friedrich Nietzsche Nõnda kõneles Zarathustra (1932) 9.99 € Lisa tellimusse Raamat kõigile ja ei kellelegi.

Riik? Mis on riik? Hää küll! Avage siis kõrvad, sest nüüd ütlen teile oma sõna rahvaste surmast. Riigiks hüütakse külmemat kõigist külmadest koletistest. Külmalt ta valetabki; ja see vale roomab ta suust: “Mina, riik, olen rahvas.” Vale on see! Loojad olid need, kes rajasid rahvad ja panid nende üle ühe usu ja ühe armastuse: nõnda nad teenisid elu. Hävitajad on need, kes seavad püüniseid paljudele, hüüdes neid riigiks: nad riputavad mõõga inimeste üle ja sada himustust. Kus on veel rahvas, sääl ta ei mõista riiki ja vihkab teda kui kurja silma ning pattu kommete ja õiguste vastu. Selle märgi ma annan teile: iga rahvas kõneleb oma hää ja kurja keelt: naaber seda ei mõista. Oma keele ta leiutas endale kombeis ja õigustes. Riik aga valetab igal hää ja kurja keelel; mida ta iganes kõneleb, seda ta valetab – ja mis tal iganes on, see on tal varastatud. Võlts on temas kõik; varastatud hammastega ta pureb, purelik. Võlts on isegi ta sisikond. Keeltesegu hääst ja kurjast: selle tunnuse annan teile riigi tunnusena. Tõesti, surma tahet tähendab see tunnus! Tõesti, see viipab surma jutlustajaile! Liiga palju sünnib inimesi: ülearuste jaoks on leiutatud riik! Vaadake ometi, kuidas ta enda poole meelitab neid liigpaljusid! Kuidas ta neid neelab ja närib ja mäletseb! “Maa pääl pole midagi suuremat kui mina: jumala korraldav sõrm olen mina” – nii möirgab see koletis. Ja mitte üksnes pikakõrvalised ja lühisilmalised ei kuku põlvili! Ah, ka teile, te suured hinged, ta sosistab oma süngeid valesid! Ah, ta aimab ära rikkad südamed, kes meelsasti end pillavad! Jah, teidki ta aimab ära, teie vana jumala võitjad! Te väsisite võitluses, ja nüüd teie väsimus teenib veel uutki ebajumalat! Kangelasi ja aulisi tahaks koguda enda ümber see uus ebajumal! Meeleldi ta soendab end puhta südametunnistuse päikesepaistel, – see külm koletis! Kõik tõotab anda t e i l e see uus ebajumal, kui t e i e teda kummardate: nõnda ostab ta endale teie vooruste hiilguse ja teie uhkete silmade pilgu. Söödana ta tahab teid tarvitada liigpaljude ligimeelitamiseks! Jah, põrguvigur leiutati selleks – surma hobu, kellel tilisevad jumaliku austuse ehted! Jah, leiutati surm paljudele, surm, kes ise end ülistab eluks: tõesti, südamlik teene kõigile surma jutlustajaile! Riigiks ma nimetan seda: kus kõik joovad mürki, nii hääd kui pahad; kus kõik kaotavad iseenese, nii hääd kui pahad; kus kõigi pikaldast enesetapmist hüütakse – “eluks”. Vaadake ometi neid ülearuseid! Nad varastavad endile leidurite teosed ja tarkade aarded: hariduseks nad nimetavad oma vargust – ja kõik tuleb neile tõveks ja halbuseks! Vaadake ometi neid ülearuseid! Haiged nad on alati, nad sülitavad iseoma sappi ja nimetavad seda ajaleheks. Nad õgivad üksteist, aga ära seedidagi ei suuda nad kuidagi. Vaadake ometi neid ülearuseid! Varandusi nad omandavad, aga jäävad seega veel vaesemaks. Võimu nad tahavad ja enne kõike võimu kangi – palju raha, – need jõuetud! Vaadake, kuidas nad ronivad, need kärmed ahvid! Nad ronivad üksteisest üle, tõugates teineteist mutta ja kuristikku. Trooni juurde nad kipuvad kõik: see on nende hullus, – justkui õnn ise istuks troonil! Tihti aga on muda troonil – tihti ka troon ise on mudal. Hullud nad on minule kõik, ronijad ahvid ja palavikus jampsijad. Pahasti haiseb nende ebajumal, külm koletis: pahasti haisevad kõik nad koos, need ebajumala-teenijad. Mu vennad, kas tahate siis lämbuda nende lõugade ja himude leitsakus? Pigemini purustage aknad ja hüpake vabasse õhku. Põgenege ometi halva haisu eest! Hoiduge eemale ülearuste ebajumala-teenistusest! Põgenege ometi halva haisu eest! Hoiduge eemale sest inimohvri tossust! Valla on suurtele hingedele maa veel praegugi. Vaba on üksiklasile ja kaksiklasile veel palju kohti, kus heljub vaiksete merede hääd lõhna. Valla on veel suurtele hingedele vaba elu. Tõesti, kes vähe valdab, see on ise vallatud veelgi vähem: kiidetud olgu väike vaesus! Sääl, kus lõpeb riik, sääl alles algab inimene, kes pole ülearune: sääl algab paratamatuma laul, see kordumatu ja korvamatu lauluviis. Sääl, kus riik l õ p e b, – vaadake ometi sinna, mu vennad! Kas te ei näe sääl vikerkaart ja sildu üliinimese poole? – Nõnda kõneles Zarathustra.

See raamat on viimane raamat üldse, mis on kirjutatud nendest neljast musketärist. Kuidagi kahju oli siis, kui raamat läbi sai, kuna rohkem nendest ei kirjutata. Kolmas osa oli aga kuidagi kõige sündmusterohkem.

Nüüd siis sündmustest.
Rahandusminister korraldab balli, kus Aramis röövib kuninga ja viib ta vanglasse. Tuleb välja tõde, et kuningal on kaksikvend, kes on olnud kõigile teadmata. Aramis vahetab kuningad ära ja räägib sellest oma sõbrale, rahandusministrile, kes päästab kuninga vangist. Päris kuningas annab valekuninga d' Artagnani kätte ja d' Artagnan viib valekuninga saarele ja vastavalt kuninga käsule peab too kandma raudset maski, et nende sarnasust näha ei oleks. Kui see tehtud, peab d' Artagnan minema ühele saarele ja sealt üles leidma Aramise ja Porthose ning nad kuninga kätte viima, et kuningas saaks nad surma mõista. Kuningas vihkab neid kahte, kuna Aramis oli selle kõige taga ja Porthos aitas endalegi teadmata kaasa. D' Artagnan ei taha seda teha ja ta sõidab tagasi. Üks ohvitser võtab juhtimise üle. Porthos ja Aramis põgenevad, aga ellu jääb vaid Aramis. Porthos pärandab kogu oma Raoulile. Raoul on aga armuasjade tõttu meeleheitel ja läheb sõtta, et saada surma.  Ja saabki.  Athos ei ela seda üle ning heidab peale poja surmateate saamist hinge. Aramis aga põgeneb Hispaaniasse ja saab seal hertsogiks.

Pärast nelja aastat kohtuvad Aramis ja d' Artagnan. Aramis on Prantsusmaal saadikuna. Kuninga armuke La Vallière' ist aga kuningas enam ei hooli ja tal on juba uus armuke.
Tuleb aga sõda, Madalmaade vastu. Võitlevad Prantsusmaa ja Inglismaa Hollandi vastu. Sõjakäigul saab d' Artagnan ametikõrgendust. Ta saab Prantsusmaa marssaliks. Teate saamise hetkel tabab teda aga mürsk, mis ta tapab. Raamatus jäigi Aramis ainsana ellu. D' Aragnan' i viimased sõnad olid: 

"Nägemiseni, Athos ja Porthos, jää igaveseks jumalaga, Aramis!"

Kurb lõpp oli, aga muidu oli väga huvitav, soovitan seda raamatut kindlasti kõigile!!!

TOLMUNE, AGA IGAVENE: Baltika ja haruldaste raamatute osakonna juhataja Katrin Kaugver, restaureerimisosakonna juhataja Rene Haljasmäe ja rahvusbibliograafia sektori juhataja Helje-Laine Kannik avavad vanaraamatu võlu ja olemust. Oma igapäevases töös püüavad nad balansseerida kahe vahel: ühest küljest on oluline, et haruldased köited hästi säiliksid, samas tahavad nad, et raamatud jõuaksid hoidlatest välja inimesteni, kes nende vastu huvi tunnevad.

Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu vanatrükiste kollektsiooni kuulub üle 30 000 rariteetse trükise. Kui juurde arvata 1940. aastani ilmunud raamatud, on köiteid 370 000 ringis. Igasse raamatusse süveneda raamatukogu töötajatel muidugi aega ei ole. “Kuna raamatuid on väga palju, on lugejad sageli targemad kui meie ise ning teevad väga põnevaid leide,” sõnab Katrin Kaugver. Tallinna kogu rosinaks nimetab ta Oleviste kiriku raamatukogu 16. sajandist. “See oli seemneks 19. sajandil tekkima hakanud baltisaksa kogule, mille järgi ongi nime saanud Baltika kogu ja Baltika lugemissaal. Põhiosa kogust moodustab baltisakslastest intellektuaalide rajatud seltsi (Estländische Literärische Gesellschaft) raamatukogu. Nemad keskendusid eelkõige sellele, mis ilmus Balti kubermangudes, Liivimaal, Eestimaal, Kuramaal, kuigi oli ka tähtsaid Euroopas ilmunud raamatud.”
 
Vanaraamat ei ole igav

“Vanaraamat on asi iseeneses ja seetõttu seda ka tänapäeval uuritakse. Vanaraamatu puhul pole tähtis mitte ainult sisu, vaid oma osa on ka köitel, paberil, juurdekirjutistel või -joonistustel. Kogu see info teeb vanaraamatu põnevaks ja ta toimib omaette objektina, mida saavad uurida kunstiajaloolased, ajaloolased, ühiskonnateadlased,” võtab Katrin kokku vanaraamatu tähenduse. Aeg-ajalt on raamatutesse kirjutatud lausa pikki lugusid: kust ja kellelt omanik selle raamatu sai, mis see maksis (kui mitu lammast) või mis juhtub sellega, kes raamatu ära kaotab. Kord oli peremees läbi mitme aasta kirjutanud külvikorrad ja saagid. Piiblites ja kirikuraamatutes on enamlevinud perekondlikud sissekirjutused, sünni- ja surmakuupäevad. Nende sissekirjutuste põhjal saab uurida perekonnanimede muutumist.
 Katrini sõnul tegeldakse Tallinnas parasjagu vanaraamatu elektroonilise katalogiseerimisega. “Enamikus Euroopa raamatukogudes on see etapp aga läbitud ja nemad võivad juba edasi liikuda.” Katrin toob näitena välja tähtsate ühiskonnategelaste, teadlaste või kirikutegelaste raamatukogude taastamise. “Uuritakse, mida nad lugesid, mis märkusi serva peale tegid, milliseid järeldusi neist teha saab. See on võimalik just tänu sellele, et omanik on raamatusse kirjutanud oma nime. Meid on küll lapsest saadik õpetatud, et “ära sodi raamatut!”, aga pigem võiks inimesi üles kutsuda, et natuke võiks ikka sodida,” leiab ta.
 
Tallinna trükise juubel

Helje-Laine Kannik tutvustab Tallinna trükise ajalugu: “Tallinna trükisel on juubelihõnguline aasta. Esimene siinne raamatutrükkal pani üles oma käsipressi 375 aastat tagasi. Esimesed teadaolevad trükised Tallinnas on trükitud 1634. aastal (trükikoda asus praeguse Gustav Adolfi gümnaasiumi ruumides). Esimeseks Tallinna trükkaliks oli Christofer Reusner, kes oli olnud pikka aega Stockholmi kuninglik raamatutrükkal. Ta oli kaua aega trükkinud Stockholmis väga ilusaid raamatuid ja tõi sealse kvaliteedi ka siia.” Helje-Laine märgib, et tänu sellele oli Tallinna trükis võrreldes Tartu trükisega kvaliteetsem.
 Samal ajal asutati nimelt ka Tartu trükis, mis aga erinevalt Tallinna trükisest oli akadeemiline üksnes trükis. “Siinsete trükiste autorid olid Tallinnas elavad pastorid ja gümnaasiumi professorid. Anti välja ka linna ametlikke teateid. Sellest trükisest on säilinud väga vähe – nii Eestis kui ka mujal. Oleme püüdnud leida neid kõigist Euroopa vanaraamatute kogudest, mis on ka õnnestunud. Oleme siia kogunud päris kena hulga koopiaid.” Helje-Laine peab oluliseks teavet selle kohta, millised trükised on siin olnud ja et osa neist on ka praegu olemas, näiteks väga väikestes Saksa raamatukogudes. “Rahvusbibliogaafiat on peetud eestikeelse kirjanduse kogumise ja teavitamisega seotud tegevuseks, aga tegelikult on siinne trükis nii eesti-, saksa- kui ka rootsikeelne ja meie püüame hetkel need kokku panna, et tekiks selline kogumik Tallinna trükistest, kus oleksid esindatud kõigis keeltes kõik trükised, mis olemas on.”
 Helje-Laine sõnul vajaks uurimist just võõrkeelne osa Tallinnas trükitud vanaraamatutest. Eestikeelsed olid rohkem tarberaamatud, saksa keeles aga avaldati ka luuletusi, kooliõpetust ja isegi teadust. Et aga eestikeelne trükis on tõesti väga rariteetne, siis seda on rohkem uuritud ja koostatud ka punane raamat.
 
Raamatukogutöötaja kui detektiiv

Katrin ütleb, et vanaraamatutega tegelemine neelab inimese koos naha ja karvadega ning mõnikord tunneb ta end lausa detektiivina. Näiteks varukogu läbi vaadates leiti erinevate Saksa raamatukogu templitega raamatud, millest oli kohe aru saada, et need on väga vanad. Esimesena võeti ühendust Bremeni raamatukoguga. Selgus, et kui Nõukogude väed Saksamaalt taandusid, võtsid nad raamatud kaasa ja puistasid Eestisse jõudes siin laiali. Katrini sõnul toimus selline diplomaatiline akt: “Saatsime raamatud tagasi, olgugi et neid oli ainult kaheksa. Meil polnud põhjust neid endale jätta. Need polnud meile sisuliselt olulised. Pealegi olid need ju ära varastatud saksa raamatud!”
 Bremeni raamatukogus aga oldi raamatute üle väga õnnelikud. Sündmus jäädvustati Bremeni raamatukogu kodulehe uudistes ja koostati pressiteade, et 2009. aastal saadi kätte II maailmasõjas kaduma läinud raamatud. “Sa ei tea kunagi, mis sind ootab, kui sa hakkad seda kuhja läbi vaatama,” lisab Helje-Laine ja märgib, et selline leid andis lootust, et nii mõneski kohas võib veel midagi välja tulla.
 
Vanaraamatu puhul olgu paigas nii temperatuur kui valgus

Katrin toob naljatades välja töötajate erinevad eesmärgid: kui tema püüab eelkõige levitada raamatute kohta teavet ja inimesi nendeni suunata, siis restauraator Rene Haljasmäe seisab hea selle eest, et need kaua säiliksid.
 Katrin toob piltliku näite laual asetseva 18. sajandist pärit raamatu toel, et kui tema lükkab seda minu suunas, et “vaata-vaata”, siis Rene jälle tõmbab tagasi, et “oota-oota”. Nad võrdlevad oma tööd köielkõndimisega, kus tuleb alati otsida parim kesktee. Katrin ei arva, et raamatud peaksid seisma mingite abstraktsete tulevaste põlvkondade jaoks luku taga, samas aga on tähtis, et need veel kaua säiliksid. Rene toob välja vapiraamatu tegemise: “Kuigi skaneerimine paratamatult raamatuid mõnevõrra kahjustas, saab nüüd põnevaid illustratsioone vaadata tunduvalt enam inimesi.”
 Rene sõnul nõuab vanaraamat eritingimusi, õige peab olema nii temperatuur kui ka valgus. “Enne siia jõudmist on raamatud asunud väga erinevates kohtades, kas hoidlates või isegi ladustatuna täiesti valedes tingimustes. Raamatute olukord on erinev vastavalt sellele, kuidas ja kus on neid hoitud: vaekojas, kirikutes, Kohtu 6 keldris jne. Praegu on neil suhteliselt head tingimused võrreldes eelnevaga, kuigi mitte ideaalsed, näiteks võiks olla kuivem ja madalam temperatuur,” märgib restauraator.

Sul on selge ja ilmekas hääl, r-i ei põrista, s-i ei susista? Varu siis endale veekarahvin ja paku ettelugemisteenust.
Ei, ma ei taha meie niigi näljapajukil näitlejailt viimast leiavakannikat käest võtta (muide, sina, lugeja, võid ju vabalt olla ka üks neist). Lihtsalt ettelugemist vajavaid tekste on kõvasti rohkem kui turul saadaolevat teenust.

Ma ei pea silmas ainult vaegnägijaid, ehkki ka see on üks tänulik, paraku mitte väga maksujõuline publik. Kuid pea igaüks meist on leidnud end tegelemas millegagi, mis on küll igav ja üksluine, kuid nõuab ometi tähelepanu ning vabu käsi ja silmapaari. Rekkarooli keerates või jalgrattapedaale sõtkudes sa samal ajal raamatut lugeda ei saa, kuid pisikesed kõrvaklapid on pea iga jooksja kõrvas.

Vaevalt et mõni kirjastus sulle vastavat tööd pakkuma tuleb. Parim, mida sa teha saad, on nimetet idee neile ise välja pakkuda. Osta korralik mikrofon koos kõrvaklappidega (viimased on selleks, et sa oma häält ise ka kuuleks ja kõnet kontrollida saaks) ning tee endale selgeks mõne vabavaralise helitöötlusprogrammi alustõed. Seejärel tee mõned proovilugemised - need on selleks ka head, et saad ise ka teada, kui kvaliteetset häält sa teed ning kas su häälepaelad üldse nii pikka lugemist kannatavad. Siis otsi mõni raamat või tark ajakiri, mida sa ise oleksid nõus tüütul lennureisil kõrvaklappidest kuulama, ja valmista mõned helilõigud. Siis mine teksti omaniku (eeldatavalt kirjastus) juurde ning paku diili: kas nad levitavad sinu loomingut ise ja maksavad sulle honorari, või lubavad oma loomingut sinul levitada ja tulud teete pooleks.

Võib muidugi juhtuda, et kõik kirjastused, mille poole pöördud, saadavad su pikalt ja keelavad sul oma väärtuslikku autoriõigust rikkuda. Pole hullu - õnneks on olemas klassika. Ka kõige karmim autorikaitseseadus ei kehti loomingu suhtes, mille autor on rohkem kui 70 aastat surnud. Tammsaaret küll rekkajuhtidele ei soovitaks, kuid teismelistel võib rulatamise kõrval "Tõde ja õigus" kohustusliku kirjandusena kõrvaklappides tiksuda küll. Rekkajuhtidele aga võid pakkuda omakompileeritud ülevaadet huvitavamatest kohtadest trassidel Tallinn-Barcelona või Tallinn-Ateena, lähtematerjali leiad sealt, kust kõik teisedki - Internetist :)

Edasi on juba lihtne - riputad valmisklipid veebi üles ja küsid igaühe eest näiteks kuni 9 EUR-i (lühemate eest võid ka viiekaga leppida). Maksta võib näiteks SMS-i või PayPal'iga.

Kogu maailmas kiirelt populaarsust koguvate e-raamatute müüki Rahva Raamat, Apollo ja Krisostomus. Raamatumüügi turule siseneb samas uue tegijana Elion, mis avab täiesti uue digitaalsete raamatute ja muusika ostukeskkonna.

„Oleme digitaalse sisu müügiga digiTV videolaenutuse näol tegelenud juba neli aastat. Lisaks sellele opereerime üle kümne aasta Eesti suurimaid keskkondi NETI ja hot.ee-d. Meie jaoks on see loogiline samm,“ põhjendas Elion Ettevõtete ASi sisuteenuste juht Paul Kristjan Lilje raamatuärisse sukeldumist. „Eraldi veebikeskkonna lõime seetõttu, et digitaalne muusika ning audio- ja e-raamatud ei sobi loogiliselt ühtegi Elioni tänasesse veebikeskkonda.“

Praeguseks on Elioni avalikku testimisfaasi jõudnud veebileht digikogu.ee üles sättinud ligikaudu 150 e-raamatu tutvustust, millele lisandub ca 25 000 eestimaist ning ligikaudu 105 000 välismaist muusikapala, kuid Lilje sõnul on oodata nimekirja kiiret pikenemist. „Valik täieneb iga päev ja loodame e-raamatute vallas lähiajal 1000 nimetuseni jõuda,“ sõnas Lilje Äripäeva küsimustele vastates.

E-raamatute plahvatusliku tekitamise ja müügile jõudmise taga on osaühing Eesti Digiraamatute Keskus. Firma on sõlminud e-raamatute levitamiseks lepped 40 juhtiva kirjastusega ja aitab neil tekste laialt levinud epub-formaati konverteerida. Lisaks on loodud kõigi müüjate jaoks sobiv ühtne e-raamatute müügisüsteem. Algselt välja käidud eesmärgist jõuda 1000 e-raamatuni juba enne aastavahetust, on küll pisut maha jäädud, aga raamatuid lisandub iga päev ja kindlasti aitab müügi käivitumine aktiveerida ka kirjastajaid, kellest saadaolevate e-raamatute valik kõige rohkem sõltub.

„Ma ei ole 100% kindel, et aasta lõpuks 1000 raamatut müügile saame, aga võib-olla saame selle eesmärgi täis näiteks 24. veebruariks, kõik oleneb kirjastustest ja nende aktiivsusest,“ kommenteeris Eesti Digiraamatute Keskuse juht Margus Küppar. Tema sõnul on saanud ulja plaani komistuskiviks fakt, et senised kirjastuste sõlmitud autoriõiguste lepingud käsitlesid vaid traditsiooniliste raamatute väljaandmist ning e-raamatute tarbeks tuleb uued lepingud sõlmida. See võtab aga aega.

Lilje sõnul on tava- ja e-raamatute hinnavahe ligikaudu 25% digiraamatute kasuks. Samas nägi Lilje Elioni eeliseid võrreldes aastaid tegutsenud ja samuti e-raamatuid ning muusikat müüvate Apollo, Rahva Raamatu ja teiste raamatukaupmeestega selles, et ostetud faile saab digikogusse salvestada.

„Uurisime enne digikogu.ee loomist väga põhjalikult analoogseid keskkondi üle maailma ning ühe suurima puudusena avastasime selle, et ostetud sisu ei säili pikaajaliselt ostukeskkonnas, vaid ainult seadmetes, kuhu faili oled alla laadinud,“ selgitas Lilje. „Kui aga arvuti peaks üles ütlema, mobiiltelefon või MP3-mängija ära kaduma, oled ka ostetud failidest ilma. Digitaalsete raamatute või ka suure fonoteegi puhul võib see kulu väga suur olla.“

Elion loodab oma digikogu plussi teenida kahe aastaga. „Loodame jõuda lähiaastatel järgi maailma trendidele ehk loodetavasti räägime siis kogu raamatute äris digiraamatute turuosast kümnetes protsentides,“ märkis Lilje tulevaks aastaks plaanitud käibe kohta.

Küppari sõnul aitab e-raamatute kasutuselevõtt tuua lugejateni taas teosed, mille tiraaž on poodides läbi müüdud, kuid uue väikesemahulise tiraaži trükkimine käiks kirjastustele majanduslikult üle jõu. Ühtlasi saaks tulevikus e-formaati üle viia kooliõpikud, mis vähendaks kordades koolikoti kaalu. Esimesed e-õpikud võivad välja tulla juba järgmisel aastal.

E-raamat on oma olemuselt andmefail, mille väljanägemine sõltub faili lugemise seadmest. Laialt levinud epub-formaadis faili saab lugeda nii arvutist, nutitelefonist, erinevatest tabletitest-padidest kui ka spetsiaalsetest e-lugeritest.

Ostetud digiraamatud ja muusika on kaitstud nn sotsiaalse koopiakaitsega, mis sisaldab ostja isikuandmeid sisaldavat digitaalset exlibrist. Selle järgi on vajadusel võimalik tuvastada, millised ostjad e-raamatuid ebaseaduslikult levitasid või neid digikogust kõigi oma sõprade-tuttavate arvutitesse laadisid.

Praegu veel mitme tuhande kroonised e-lugerid on mõnisada grammi kaaluvad must-valged, silmadele mugavad ning vähese energiakuluga seadmed, mis võimaldavad korraga kaasas kanda isegi tuhandet raamatut.

Suure ülemaailmse nõudluse tõttu pole neid Eestisse veel kuigi palju müüki jõudnud, aga näiteks Rahva Raamat ja Krisostomus müüvad neid ka juba täna.

Eestis levinud nutitelefonidesse saab olenevalt telefoni mälumahust või lisamälu kasutamisest salvestada rohkem kui 100 e-raamatut, mida igavate koosolekute ajal või ärikohtumiste vahel lugeda.

Ses raamatus on palju kultuurilooliselt ja seltskondlikult huvitavat materjali, on natuke poliitilist analüüsi ja püütud vastuseid otsida mõnedele eesti pagulaskonda aastakümneid vaevanud küsimustele. Eelkõige siis sellele, kas toonane Eesti külastamine oli tark ja vajalik ja kas sellest ei saanud mõnikord mina-ja-Paul-Eerik-kultuurisafari (kui kasutada noore Toomas Hendrik Ilvese kujundeid).
 
Grabbi esitab oma raamatus hulgaliselt häid ja õiglaseid argumente, miks oli hea, et paljud pagulased Nõukogude Eestit külastasid ja miks oli hea seda läbi VEKSA teha. Oma sõnu võtab ta tsementeerima Tiefi, Laretei, Uustalu, Asti jt auväärsed ühiskonnaelu tegelased.
 
Positiivsele on raske vastu vaielda. Aga miinuseid oleks võinud ka nimetada, vaevalt, et Grabbi neid aastate jooksul ei märganud. Aga äkki ei märganudki, sest nagu kirjutab ajaloolane Villu Jürjo oma raamatus „Pagulus ja Nõukogude Eesti“ (1996), kommenteerides Grabbi ja Ottawa Nõukogude saatkonna töötaja Mihhail Murnikovi suhteid: „Raske on hinnata, kuivõrd konfidentsiaalne on informatsioon, mida Grabbi Murnikovile edastas, kuid tahtmatult jääb mulje, et Grabbi ei andnud endale aru, kellega ta räägib.“
 
Teiseks pole Grabbist päris aus, et Nõukogude Eesti mittekülastamise peaideoloogina esitletakse korduvalt vaid kitsarinnalist kaikameest Harald Raudseppa. Grabbi teab väga hästi, et okupeeritud Eestit ei külastanud Kalju Lepik, Karl Ristikivi, Bernard Kangro, Valev Uibopuu ja sajad teised kultuuriinimesed. Ja seda mitte seepärast, et nad ei oleks viitsinud. Ka rumaluses on neid kohatu kahtlustada. Grabbi rõhutab, kui palju aitas Nõukogude Eestiga otsene suhtlemine kaasa sellele, et kodueestlased said lugeda pagulasautoreid ja muud moodsat kirjandust. Kindlasti tõsi. Aga ka Kangro jt, kes kordagi Eestis ei käinud, saatis siia erinevaid teid pidi sadu ja tuhandeid raamatuid, kümneid tuhandeid inforikkaid kirju.
 
Usun, et kokkuvõttes oli hea, et olid olemas need, kes riskides oma isikliku renomee ja julgeolekugagi, suhtlesid okupeeritud Eestiga otse ja vahetult ja sama hea oli ka see, et olid olemas need, kes kindlameelselt, isiklike soovide kiuste näha oma vanemaid ja sünnimaad, keeldusid igasugusest suhtlemisest okupatsioonivõimudega.
 
Eelöeldu ei vähenda põrmugi Grabbi isiklikku rolli kultuurikullerina. Hellar Grabbi oli nõukogude ajal eesti kultuuriringkondades muidugi tuntud ja hinnatud inimene, natuke era- ja harukordne. Natuke keelatud ja natuke lubatud. Hiljem, iseseisvuse taastudes sai temast lihtsalt üks paljudest ulgueestlastest. Temast sai muuhulgas üks neist, kes tuli ja õpetas, kuidas põllumajandust päästa, kuidas välismaal käituda, kuidas ja keda valida. Oli selline laia profiiliga väliseestlane. Enamasti kaasas hea tuju, eluterve uudishimu ja viskipudel.
 
Hellar Grabbi püüab oma raamatus nõukogudeaegseid eestlasi, ka tollast nomenklatuuri, heatahtlikult mõista. Mõnikord ehk isegi liiga heatahtlikult ja ehk kergeusklikultki. Õnneks suudab ta enamasti siiski säilitada objektiivse kõrvalpilgu. Näiteks Debora Vaarandist rääkides ei ole Grabbil kahtlust, et Vaarandi luule on laias laastus väheväärtuslik. Seda enam hoiab ta end langemast Vaarandi isiksuse võlu lummusesse, sest see ei lubaks tal enam olla objektiivne kirjanduskriitik. Inimlikult häid analüüse on Arnold Greenist, Vaino Väljasest ja mitmest teisest.
 
Sellel reisiraamatul on tänastele ränduritele kaks õpetust. Esiteks tuleb maailma vaadata eelarvamusteta, siis on võimalik õiglaselt hinnata nii Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonni Nr 1 juhi Arno Saare kui ka ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe Arnold Rüütli tegevust. Teiseks pole siiani kadunud riigid, kuhu reisides võime olla samas olukorras, milles Grabbi oma kodumaareiside puhul. Kuidas käia Kuubal või Myanmaris nii, et see ei toodaks kasu sealsetele režiimidele, aitaks aga allasurutud rahvaid? See on oskus, mida tasuks Grabbi Eesti-reiside varal õppida.

Vaimustav romantiline raamat keskkoolitüdrukust Isabella Swanist, kes kolib oma isa juurde Forksi – juba kliima poolest mitte just meeldivasse väikelinna. Koolis jääb neiule silma veider seltskond noori. Need noored pole tavalised, vaid kuuluvad vampiiride perekonda.
 
Juhtub see, mis juhtuma ei peaks. Isabella armub vampiiriperekonna noorimasse – Edward Cullenisse, seades ohtu oma pere.
 
See on raamat, mida on päris raske käest panna. “Videvikku” võiks nimetada romantiliseks ulmeks, mida on ülimalt kerge ja ladus lugeda. On värskendav, et vampiire ei kujutata teoses traditsioonilisel moel.

	Stephenie Meyer Noorkuu. Videviku saaga II raamat Bella Swani jaoks on üks asi tähtsam kui elu: Edward Cullen. Aga armastus vampiiri vastu on palju ohtlikum, kui Bella oleks iial osanud arvata. Edward päästis Bella juba ühe õela vampiiri küüsist, aga nüüd, mil nende kõiketrotsiv suhe ...
	Stephenie Meyer Videvik. Videviku saaga I raamat Isabella Swan kolib päikeselisest Phoenixist süngesse Forksi linnakesse isa juurde. Forksi keskkoolis kohtub ta salapärase võluva Edward Culleniga ning tema elu võtab ülipõneva ja hirmutava pöörde. Portselanheleda naha, kuldsete silmade, ...

Raamat, mis tegi kogu raamatute maailma teistsuguseks, oli William Faulkneri “Hälin ja raev”, nii nagu ta kunagi ilmus selles “Varamu” valges sarjas. Ma olin lugenud kõiki neid poisteraamatud – “Kolme musketäri” ja “Kalle Blomkvisti” – ja siis on järsku mingi selline asi, mis on täiesti teistmoodi, mis tõmbab põranda alt ära ja sa kukud nagu mingisse auku…
 
See oli raamat, mille alusel ma valisin kunagi elukutse ja läksin õppima inglise filoloogiat.
 
Hilisem, ütleme, et nii lugemis- kui ka elukogemus on näidanud, et veenvalt on võimalik kirjutada nii vähem reljeefselt kui ka vähemreljeefsetel teemadel, aga too esmane ehmatus jääb ikkagi eluks ajaks alles.

	William Harrison Faulkner Hälin ja raev (2006) 5.05 € Lisa tellimusse Raamat sarjast XX sajand. «Hälin ja raev» on William Harrison Faulkneri neljas romaan. Ei ole teada selle raamatu inkubatsiooniperioodi pikkust, mis või kesta mitmeid aastaid, küll aga on andmeid, et käsikiri valmis kuuekuulise pingelise ...
	William Harrison Faulkner Hälin ja raev (1972) 2.41 € Lisa tellimusse «Hälin ja raev» on William Harrison Faulkneri neljas romaan. Ei ole teada selle raamatu inkubatsiooniperioodi pikkust, mis või kesta mitmeid aastaid, küll aga on andmeid, et käsikiri valmis kuuekuulise pingelise töötamise järel 1928. aastal. ...

Skulptor Endel Taniloo elulooraamat „Teekond muusa juurde“ annab nauditavas keeles ülevaate iginoore ja elurõõmsa kunstniku põnevast elukäigust.“Monumentalist jumala armust“, lugematute kunstiajalukku läinud tööde autor, õppejõud, tulihingeline kunstielu korraldaja ja kultuurielu edendaja on alati olnud uudishimulik elujälgija – talletatut jagab ta nüüd lugejatega.

Raamat on illustreeritud rohke pildimaterjaliga ning sisaldab Endel Taniloo tööde ja näituste täieliku nimestikku.

Teekond muusa juurde kulgeb läbi lapsepõlve Tartus pärmivabriku kandis, kuldsete lokkide lehvides krutskimehe, kuid usina õpilasena läbi koolide (poistekoolis tuli küll lokid langetada „tulevase hariduse ohvrialtarile“) Tartu Õpetajate Seminaris omandatud algkooliõpetaja kutseni. Kirevad ja tormakad tudengiaastad lükkas elu edasi sõjajärgsesse aega, sest õpingud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Anton Starkopfi käe all (autori sõnul toimus seal tema esmakohtumine Muusaga) katkestas sundmobilisatsioon ja sellele kohe järgnenud aastad sõjavangina Novosibirski laagris. Autor ei jaga oma mälestustes läbielatud õudu, vaid rõõmu leivatükist, leitud sõbrast, võidetud võitlusest ja sellest, et ikka õnnestus jalgele tõusta – surm ei saanud vintskest mehest võitu.

Tagasi kodus, lõpetas Endel Taniloo Tartu Riikliku Kunstiinstituudi eeskujuliku hinde saanud diplomitööga „Naiskorvpallur“ – akt ei tulnud neil aegadel kõne allagi ja sporditemaatika andis võimaluse avada inimkeha olemust. Muusa kutse ei lasknud ühtegi loengut vahele jätta, aga energiat jäi üle ja nii mängis ta Ado Vabbe juhatusel tantsuorkestris kitarri, oli innukas rahvatantsija, edukas vehkleja ja lauatennisist (oskus hästi kaotada sai minu järgmiste võitude eelduseks – lk 65).

Kohe pärast instituudi lõpetamist algas aastakümnetepikkune töö loovkunstnikuna. Raamatust leiab mõnusaid mälestuskilde taieste sünniloost, mõtteid kunstist ja kunstniku missioonist, vanavarahuvist ja sellest, mis juhtub, kui meest puudutab Pegasus.